Ma olen väga pikka aega oodanud sellist nädalavahetust, mis just oli. Paar viimast päeva on olnud ideaalsed, võrreldes sellega, mis paar nädalat tagasi oli. Ma pean selle all silmas meie muutlikku kliimat.
Aga "kurat" ma ütlen, kaotasin suitsupaki ära.
Kell on 02.00. Mul ei ole und. Hakkan kirjandit kirjutama, mille pealkirja ma ei mäleta ning valmistuma homseks keemia tööks.
Ma ei näe selles mingit probleemi.
Kuulan vaikselt IAMX'i uut albumit ning olen armumas.


Ahjaa, lugesin ühe meie koolipoisi blogi samuti. Kogu tema mõttemaailm on väga pinnapealne ning ma muigasin selle üle, kuidas võib üks inimene olla nii kinni oma labases virtuaalmaailmas. Ütlen sellepeale, et nadise mõtlemisega inimesi ikka leidub siin üüratus ilmas.