Ma pole mitu kuud kirjutanud. Unustasin vist täiesti ära selle saidi.
Agaaaaaaa muidu on asjad üpriski kenasti, kool on enamvähem,üritan jõusaalis käia :D,raamatuid lugeda ja pidutseda. Millestki puudust otseselt ei tunne. Have fun ! :)

Uhh. Teadavasti ma olen suur 30STM ja Jared Leto fänn.
Bändil tuleb nüüd lähiajal uus ning ühtlasi ka kolmas album välja nimega "This is war"
Ning Letol tuleb uus film, mida ma ei jõua ära oodata, et juba näha saaks.

Istun elutoas, laptop süles ja televiisor mängib. Mõtlen, mida teha. Loeks raamatut, mille kinkis mulle Laura. "Mustad Haarmed"
Pidasin sünnipäeva. Sain palju kinke ja kõik, keda ma lootsin näha, tulid näole.
Pidu oli iseenesest väga-väga khuul, polnud mingeid intriige ega muud sellist. Oksendasin saunalavale ning magasin seal kerge 2 tundi. See polnud lahe ega ilus minust. Aga sünnipäev kestis hommikuni ja inimesed oli joogised.
Nüüd kahe päeva pärast lähen Viljandisse tatoveeringut tegema ning päev peale seda on Abja Päevad. Klassi-Lauri tuleb ka, oojaa, kuidas ta tuleb ikka, no tuleb ikka täiega.
See on ainult hea, et mu üks lähedasemaid sõpru käib nüüd tihedamalt siin. My man!


PS! Mul on juuksed kõrvataga.

kurat, ma ei viitsi seda blogi enam täita :D

lõpuks ometi...

võib öelda, et suvi käes. valmistun inglise keele üleminekueksamiks.oleks super,kui punktid saaks maksimumi lähedale.:)

fuck me beauty

Jälle haige. Alles hiljuti sain terveks, aga nüüd suutsin jälle külma saada. Homme spordipäev, millest ei taha ilma jääda...

päris julm

pole midagi kuvada....

Ma olen väga pikka aega oodanud sellist nädalavahetust, mis just oli. Paar viimast päeva on olnud ideaalsed, võrreldes sellega, mis paar nädalat tagasi oli. Ma pean selle all silmas meie muutlikku kliimat.
Aga "kurat" ma ütlen, kaotasin suitsupaki ära.
Kell on 02.00. Mul ei ole und. Hakkan kirjandit kirjutama, mille pealkirja ma ei mäleta ning valmistuma homseks keemia tööks.
Ma ei näe selles mingit probleemi.
Kuulan vaikselt IAMX'i uut albumit ning olen armumas.


Ahjaa, lugesin ühe meie koolipoisi blogi samuti. Kogu tema mõttemaailm on väga pinnapealne ning ma muigasin selle üle, kuidas võib üks inimene olla nii kinni oma labases virtuaalmaailmas. Ütlen sellepeale, et nadise mõtlemisega inimesi ikka leidub siin üüratus ilmas.

Ma olen täiesti läbi. 3 päeva juba tõsiselt haige olnud. See kuradi kevad on ikka nii pettev...

Järjekordne põgenemine.

Oleks politseile vahele jäänud, raisk! Kaspar ja mina olime ainukesed alaealised, kes pidid "miilitsa" eest ära jooksma. Kaks korda. Esimesel korral jooksime mõlemad ühises suunas. Teisel korral pidin üksi jooksma. Mulle tuldi faking autoga järgi, ma pole vist mitte kunagi nii kiiresti jooksnud. Hüppasin üle aedade nagu Spiderman, telefon ja suitsupakk kukkusid taskust välja. Hakkasin neid otsima, samal ajal põgenesin.Näpp jäi kindaga aia otsa kinni, tõmbasin näpust väikese osa ära :D. Roomasin läbi võõraste inimeste hoovi. Õnneks pääsesin.



Koju tulles sõitsin mööda vanat raudteed, mis oli sitane ja libe ning käisin enda "superbike'iga" pikali.

Elu ON ilmselgelt hobune :D

you gotta love it :)

Tamasseri rauad... hahaha. Täiesti sürr ikka.
Ootan pingsalt Teemot,Elaryt ja Kasparit. Ahi on soe, leil vajab võtmist ning õlu vajab kohta,kus olla. KÕTUUUUUUUUU...







Keegi võrri juppe tahab osta vä? Mul pappi vaja, et bemmile sumbuti soetada.
superlux..

Nonii. Jõudsin koju. Käisin juuksuris. Väga, väga positiivne on kõik. Pikk nädalavahetus on ees ning minu kaks head sõpra tulevad siiakanti. Elame, näeme...

eluolud ja asjad ning värki

Ma lihtsalt lähen närvi, kui ma kaotan full house'iga tugevamale full house'ile. Pokker on üks emotsioonirikas mäng, hetkel kaldun arvama, et see kehtib minu puhul ikka väga tugevalt.
Jah, ning Laura ongi patriootlik patrioot, kelle huvi on patriotism. haha.

Kuidagi kõdune laupäeva õhtu on. Tihtipeale ma sellisel ajal kodus ei ole, aga võta näpust. Kuradima jama küll, ma mõtlen seda, et miks tullakse hommikul kell 8 šampusega nina alla hõõruma. Ilmselgelt käisin eile sünnipäeval, ühel toredal. Sai tehtud ja tagajärjed soodustavad hetkel minu kodus passimist.

Homme ehk pühapäeval läheme Tallinna, minu bioloogilist isa külastama( lause kontekst kõlab naljakalt eks?!) ning sõbra juurde juuksurisse. Minu kiharad on kuidagi pikavõitu.

maailm

Huhuuu, jõudsin koju alles, kell on 23.02.
Mõtlesin tatoveeringu teha. Mul on juba välja valitud, milline see on. Sellel on 4 sümbolit, mingi kindla tähendusega ning lause, mis nende sümbolite taga peitub , on väga khuul: 30 sekundit marsini.
Väsinud olem samuti, see tuleneb raudselt sellest nõmedast ilmast, mis hetkel on. Mingi faking kesktalv on alles, kuigi Märts on juba alanud. Hullumaja...

Kella kolmene buss.

Olles need viimased 2 päeva täiesti peata, otsustasin enda emotsioone kirjalikul teel väljendada. Blogi on iseenesest ideaalne koht, aga see selleks.
Eile, 26.02.2009, oli minu jaoks üks väga seiklusrikas päev, võib ka öelda, et üks huvitavamaid. Nimelt läksime klassiga teatrisse Norway today'd vaatama. Etendus oli rohkelt täis erinevaid emotsioone, nii publiku kui näitlejate sees. Aga ma tahan oma jutuga jõuda sinna, kuhu ma oleks pidanud juba varem jõudma. Põhimõtteliselt enne etendust tuli minuga rääkima üks väga hea sõbranna,aga tema nime ma ei avalda. Ta tegi mulle ettepaneku pralletada. Ma algul suhtusin sellesse skeptiliselt, aga lõpuks ta suutis mind nõusse rääkida. Ma ei kahetse oma otsust, mitte karvavõrdki, sest mis kuradi pärast ma peaksin oma otsuseid kahetsema. Võin kõlada õelalt , aga nii see on.
Nii.... läksime pubisse, mis motiveeris mind hiljem edasi pralletama, kui etendus läbi on. Andes inimestele lubaduse, et peale etendust jätkame oma plaanitud tegusid, siis nii see ka juhtus. Aga perse, me suutsime ikka natukene selle "pralletamisega" liiale minna ning tagajärjed olid igale inimesele erinevad. Ma olen kurvavõitu, kuna ma lubasin klassikaaslastele ja õpetajale järgmisel päeval kindlalt kooli minna.Olen aru saanud , et pole mõtet anda lubadust, milles sa ise kindel ei ole. Igatahes, ma pidin kell 6 hommikul ärkama ja bussi peale minema, aga no kus sa sellega. Eriti irooniline on see, et ma palusin enda õel minu kooliasjad kokku panna ja need kooli viia, sest ma ju olin LUBANUD kooli minna. Ärkasime kell 10 ning läksime kell 15.00 bussi peale. No ausalt, kus tulevad sellised idoodid, et bussis kõvat meest mängida. Mingid Lahmuse kooli tüübid, kes olid vanuses 12-13 ärplesid üksteisega ,lubedes üksteist ära tappa ning mainisid igasuguseid "huvitavaid" sõnu, mida ma polnud ausalt öeldes kuulnudki . Kuna minul oli tervis hell ja minu sõbrannal samuti, siis meile sai sellest siiber ning mu sõbranna vähemalt üritas neid vait panna... kahjuks see jäi ainult ürituseks. Täiesti sürr ikka.
Siitkohalt iroonia: Ärge sõitke 15.00 bussiga!